Элдэв эм тан хэрэглэхгvй, зөвхөн энэ аргаар хоолны тусгай дэг барихад та 13 хоногт биеийн жингээ 7-8 кг-аар хасч чадна. Тогтоосон хугацаанд дор дурдсан маягаар хооллоход хvний биеийн бодисын солилцоо өөрчлөгдөж, хоолондоо дасдаг төдийгvй дараагийн гурван жилд ч жин нэмэхгvй гэж Японы “Мэло” эмнэлгээс дvгнэлт гаргажээ. 13 хоногийн хугацаанд давс, элсэн чихэр, архи дарс, гурил, чихэр огт хэрэглэхгvй байх хэрэгтэй. Харин хоолны завсар зайгаар рашаан буюу буцалгасан ус хязгааргvй ууж болно. Хоолоо зөвхөн энэ дэс дараалын дагуу идэх хэрэгтэй. Ингэвэл бодисын солилцоо зөв явагдана.НЭГ ДЭХ ӨДӨР
Өглөө: Хар кофе
Өдөр: Чанасан өндөг хоёр ширхэг, Ургамлын тостой шинэ байцааны салат, нэг аяга томатны шvvс буюу нэг ширхэг улаан лооль
Орой: Шарсан буюу чанасан загас, Байцааны салат
ХОЁР ДАХЬ ӨДӨР
Өглөө: Хар кофе, хатаасан талх
Өдөр: Шарсан буюу чанасан загас, Байцааны салат
Орой: Чанасан vхрийн мах 200 гр, нэг аяга тараг
ГУРАВ ДАХЬ ӨДӨР
Өглөө: Хар кофе
Өдөр: Тvvхий өндөг гурван ширхэг, Чанасан лууван /ургамлын тостой, 150 гр хатаасан бяслаг
Орой: Алим
ДӨРӨВ ДЭХ ӨДӨР
Өглөө: Хар кофе
Өдөр: Шарсан яншуй, Пастерникийн ургамлын тостой салат, Алим
Орой: хоёр ширхэг чанасан өндөг, Чанасан vхрийн мах 200гр, Ургамлын тостой байцааны салат
ТАВ ДАХЬ ӨДӨР
Өглөө: Тvvхий лууванг vрж, нимбэгийн шvvсээр амтална
Өдөр: Чанасан буюу шарсан загас 500 гр, нэг аяга томатны шvvс
Орой: Шарсан буюу чанасан загас, Байцааны салат
ЗУРГАА ДАХЬ ӨДӨР
Өглөө: Хар кофе
Өдөр: Тахианы мах 500 гр, Тvvхий лууван буюу байцааны салат
Орой: Чанасан өндөг хоёр ширхэг, Тvvхий луувангийн салат
ДОЛОО ДАХЬ ӨДӨР
Өглөө: Цай
Өдөр: Чанасан vхрийн мах 200гр, Дуртай жимс
Орой: Гурав дахиас бусад өдрийн оройн хоолны цэснээс сонгож иднэ
8-13 дахь хоногт хоолны дэгээ буцааж давтана. Тухайлбал, найм дахь өдөр долоо дахь өдрийн, ес дэх өдөр зургаа дахь өдрийн хоол…гэх мэтээр 13 дахь өдөр нэг дэх өдрийн хоол иднэ. Ингэж жингээ хассаны дараа хоёроос гурван жил жирийн хоол идэхэд ямар ч хориг саадгvй.
Ene deglemiig bariad jin hurdan haydag ni unen bolowch mash hurdan jin nemdeg, uchir ni us huraadag bodisuudig baga heregleed biyend baga us hurdag. Harin daraa ni 14 dehi udruus ers nemne. 1 udurt 1 kg geh met,tegeed butsaad hewendee ordin bailee.
daraa ni uuruu hooloo zohitsuulaad ideed bhad targaldaggui ymaa.14 honog ideed hodood chine agshidag tegeed daraa ni het ih idehgui bol tegj targalku.bas eruul hool iddeg bolohoor ymar negen surug nuluu baihgui.sul tal ni joohon ydarj ulsdiin gehdee ehnii 7 honog guriitsen baihad surchihdag ym bnlee
Uuriinhuu jisheen deer humuusiig bitgii tuurugduuleech, ene hun, medeej zambaraagui idvel targalana shdee, ene deglemeer harin ch zuv hoololoj surdag. Amjilt husii huuhnuudee, by the way yagshtal barih yostoi, am ruugaa neg Samar ch hiij boldoggui yum bn lee shuu, cheat boloh l yum bol turdaggui yum bn lee, 2 dahi oroldlogooroo medersen. Good luck beauties.
No,hun harin ch oortoo hyanalttai bolchihdog shd,
Eej maani ene deglemiig bariad 8kg hayasan shuu..biye n hunguruud saixan bson gesen..2jiliin daraa eej bid 2 hamtdaa ene deglemiig barihaar shiideed hiideg deer gatsana shd..nadad tegj hoolloh devcheer dytsan..bi targalaltiin esreg bish zuv hoolloj syrahiig hussen…
Naizuudaa eniig yag barih heregtei uneheer turdiin tegeed daraa ni fitneesd yavchuul tegeel ueiinhneesee tasarchdiin it’s true amjilt husie
hi humusee pasternik gej yu yum be?
hi her-tei zuvluguu bna thx shuu! asuult bnaa yagaad zaaval chanasan undug iddeg yum be? undug chin bolovsruulalt udaan bdag biz de? esvel zuvxun undugnii tsagaaniig n idej boloh boluu?bas bi zagasnii orond tahia bj bolohuu?
mah idku baigaa bolohoor uurgaa nuhuj avhar heregtei tiim bolohoor undug idej bgan
odtoi sanal neg bna.turchaad butsaad hurdan targaldag bas buur iluu targaldag yum bna lee.
Хүүе ээ, энэ дэглэмэн дээр чинь ганц өдрийн хоолондоо хагас кг загас ид гэцэн байшдээ. Тэрийг чинь яг барах уу?
turshij uzeh geheer sanaand neg l bagtahgui yumaa. gantsaaraa amidardag bsan bol boloh bh. hajuud humuus yum ideed idehgui geheer shordood bh n ih hetsuu shuu.
bi ene deglemiig barig duusaad 2 honojiine 5 kg tursan daraa ni jingee barih tal deer jaahan hetsuu omnohoosoo ulam ih idmeer sanagdaad ooriigoo hyanaad baga baga idvel jingee barij chadna turahaar shiidsen humuustee amjilt husey
би энэ дэглээмийг бариж байсан эхний 7 хоногт 4 кг турсан дараа 7 хоногт турааггүй энэ дэглэм их зүйгээр юум байна лээ бариад үзэхэд илүүдэхгүй
Jin hasah ni ch hasan l daa. gehdee Od -iin helsen ni yag zuv, bie ni ulsuj, tsangsan bolhoor- hun ooroo hichneen hatuujilttai bsan ch bie organizm ter buhnee shaardaad teselgui joohon calori ihtei yum idehed l targa bolno. Turhad saihan tums, guril, ntr yumnuudaa hasaad l joohon hudulgoontei bhad l hangalttai shte
ene jorig heregleher neeree turdag yumu esvel turchad bur ih nemegdchihdeg yumu turshlagasa huvaaltsaache
idsenii daraa nemdeggui ymaa.hodood ni agshidag uchir baga iddeg boldiin uuruu l chiheed bhku bol nemdgui ym .medeej turaad goy bolson bolohoor joohon ch gesen kalor ihtei hoolnoos tatgalzah heregtei.kalor ihtei ym idmeer baigaa bol neg ayga us uuj bgaad ideed tegeed joohon hudulguun hiihed bolno shuu dee .
Sn medehgui yum aa…Oyutan bhdaa uruuniihuu ohintoi hamt turshih gsn bolovch daanch chadaagui dundaas ni hayachihsan.Ug ni ch turah ni ch turdag l gsn.Gehdee minii bodloor turchaad, daraa ni husseniihee hereer bish baga bagaar ideed bvl sariin daraa gehed l hodood chini uuruu agshchihana sh tee tgd l ih idhee bhad boloo yum bishuu.Tgvl yu gej taraglaad bhav dee.Gol ni uuruu hyanalttai taragluulahgui huns idhed l bolno ternees bish baga uuh bagatai yum ideed bhad ene deglemiin daraa uchir zuggui taraglaad bn gsn ug bisheshtee.Ter butelguitsen humuus bol deglemiinhee daraa uursduu idej uuhaa zohitsuulj chadaagui bhaa.Bi tegjil bodoj bn.
humuusee en zowolgoog dagahaar turah l bh l daa, zunduu l ololn yuman deerees unshij bsan yum bna. Gehdee hamgiin gol ni hooloo ooroo zohitsuulbal zaawal deglem barij ooriigoo zowooh hereggui. Hamgiin ih targaluuldag hunsiig l idehgui eswel bur bolohgui bwal baga ideh heregtei. Uund buh torliin caxap buyu chiher shokolad, gurilan buteegdehuunuud, toms krahmal ihtei hool, mon budaa, dawsalsan buteegdehuunuud bagtana. Gurilan yum idmeer bwal har talh, bor guril zergiig heregleed zanshih heregtei. Tsagaan guril bol hamgiin ih targaluulah buteegdehuunii neg. Za mon medeej tos oohiig bol horih heregtei dan gants turah huseltei humuust bish eruul hool huns hereglehiig hicheej bga hun tos oohnoos tatgalzah heregtei. Er ni tgd daws, chiher, ooh 3g manai Mongolchuud ertnees 3n tsagaan uhel gej nerlej irsen. Za tgd ene byatsxan zowlogoo maani ta nart baga ch gesen nemer boloosoi. Bi bas ene zarchmaar hoolloj ehelj bga 4n kg turchaad bga. Ta nart ch bas amjilt husye. Eruul biyed Saruul uhaan orshno….
Yamar ch dasgal hiihgui
Yamar ch beldmel idej uuhgui
Yamar ch hoolny deglem barihgui
Biendee heniig ch, yug ch hurgehgui turah arga baina.
HUSSEN HOOLOO DURAARAA IDEJ
SETGEL SANAAGAA TAAVAARAA UDIRDAJ TURAH
SETGESHGUI UKHAAN TUVIIN SETGEL ZUIN SURGALT
baga ideed baival hodood agshaad turna l daa daanch ter neg setgel gutraliin ued yalt ch baihgui saihan idjeej l gutrahaa boliod baigaam chin yaahiin 7 honog idehed l hodood sunajiigaam chin. Tegehleer etssiin etsest bainga uudrug genen tomoogui gediim uu daa uchirch baigaa berhsheeliig hundeer huleej avdgui tiim baih heregteim shig baigaam. Setgeleer unasan ch uur ymaar setgelee taitgaruuldag odoogoor bi ter argiig ni oloogui l baina. Ymar neg ymnii uzuuleltiig olon jileer gargah ch ymuu hanshiin medee edr deer neg ugsuj uruudsan sum yavaad baidag daa minii targalalt turalt bol neg tiimerhuul hemneltei baina deeshleed dooshlood….
ene joriig manai egch baridag hussen hemjeendee hurtel turj chadsan…urid ni oortoo anhaaral tawikuu ajil ajil gj guiseer bgaad neg l mdhed aimshigtai targalalttai bas ih owortoi boltson bsan harin ajliinha huleen awaltand saihan haragdhiin tuld turah arga zam haij ehelsen tegd ene joriig olson teswerteigeer barisan ene deglemiig…huleen awaltan deer hamgiin uzesgelentei togs togldor ni bsan…odoo bol oortoo itgeltei ajildaa amjilttai harts deeguur henii ch hairiig bulaahaar degjin busgui bolsoon ….hun jin nemhiin hereer owor suuj bas amarhan yadardag boldog…yag margaash ogloonoos ehleed bi bas nene deglemiig barimtalhaar shiidseen ..ghdee bi tiim ch targan bish ldee bondgor..hun buhen iim bhad mn setgel hangaluun bdag ch gsn minii huwid bol ugui durtai taalagdsan huwtsaa omsoj henii ch omno sanaa zowoltguigeer alhahiin tuld ooriihoo teswer tewcheeriig etsest ni hurgenee…nadtai adil shiidwert hursen ohid busguichuud bwal margaashnas tsugtaa ehelj ur dung ni hamtdaa hartsgaay…..
nadaa vnen shan bna
bi odoo ene deglemiig barii gj bodoj bgaa gehdee hen d ch helehq ter ni vnen shan bgaanma
doo zun bolj bna bi tegeed turahq bol iiim bietei yawj bwal nz nartaa vnen dorrrr bichigdeh bolno tuiiim bolhoor odool hoicheehq bol bolhq gj bodoj bgaa hehehe bi chadnaa terend bol odoo uurtu het itgedeg itgel
setgel hvch chadal hvsel muruudul l chuhal bna gj bodoj band a
heheheheh bi chadah bolnooo
ene hoolnii deglemiig yas tag 13n honog hiigeed 14 dehi honogoos ni baga bagaar idej hodoodoo dasgah heregtei. Hun bolgond oor ooroor nolooloh bh l daa. Nadad jisheelbel mash sain noloolson bi hussen hemjeendee hurtel tursan barag 2 jil jin nemeegui. Harin tesver haruujiltai oortoo unencheer 13l honoh heregtei. Hervee ahij targalmaargui bgaa bol, buten 13 honog olsoj bj arai gej saihan turchihaad ter hiisen buhnee ugui hiihiig husehgui bgaa bol oortoo hynalttaii bj baga idej sur l gej helmeer bna. Hamgiin gol duhain hunii deg juram, tesver hatuujil shuu dee. Harin 1 l udaa hii amtishsan heree 3 dahina gegcheer olon dahin hiivel nogoo jo jo efeckt gedeg chin bolno shuu dee!!!
turdiimaa………….. hii saihan sh dee gualig saihan bh neg l oldoh zaluu nas shuu dee zaluu bhdaa l saihan haragdahgui yum bol oor hezee gej. Tevcheertei tuushtai oortoo unench bai! ingej l heley
Good Luck
targanchuudaa 1 iim zuil nadad tohioldloo bi yg 1 sariin omno 80kg baisan ym ldaa minii ondor 168 odoo bol bi yg 60kg bolson yaj geech zuv zugeer suuj baigaal ooriin medelgui buhel buten 20kg hasdgiin baina bur gaihad shuudal emneleg orood buh shinjilgeegee ogloo bur nohortei hirnee doh iin shinjilgee ogloo zuv zugeer gedgiimdaa manai ger buliinhen er ni ih sanaa zovomtgoi humuus l de geriinhen mani namaig ym nuugad baina ymar em tan uuv eneter geel boon bum bollo teged aav mani namaig daguulad bur beejin orloo buh shinjilgee ogloo ymar 1 n muu ym ogt alga bie ni harin sain ym baina gedgii bi ch bas bituuhendee aijil bailaa getel beejingiin 1 emnelgiin emch ni er ni bol targan baisnaa ymar 1 n shaltgaan zoviuurgui ogtsom turah ni say 1 udaa tohiolddog zuil gedgiin teged ooriigoo mash sain ajiglaad hartal tsarai mini tsav tsagaan hoorhon ch boltsiin ym shig bur tsarai orchjee Za inged bi gej hun odoo bas idseer l baina bi ymarch dasgal em tan ugaagui idej uuh mini heveeree mah chini mongol busgui hevere l baina Harin huuhnuudedee handaj helhed turaad goe goe degjin huvtsas omsood ybhaar humuusiin ylanguya erchuudiin hand oorchilogdohiig ni yana geech bi suugaa ajiltai hun l dee za inged turanhai bolohiin toloo uragshaaa zaluusaa dashramd helehed bi targalaj ehelsen tsagaasaa l 7 burhan odond bainga huslee helj bainga l turaaj ogooch gej guidag bailaa odoo ch bas huslee heldeg heveeree magadgui namaig sonsson ch baij medne tsaliginha deejees ni bainaga suu avch orgono morgono er ni teged tengeree l ih shutdegdee
bi 14te 56kg gehed targan bnu? joohon turchmaar l bn bi ene deglemiig barij blh bolwu? zowlogoo ogooch
hi all, bi onoodroos ehelj naiztai hoyulaa hiij uzheer ali hed hongiin omnoos bodson l doo
tegeed onoodroos ehelj baigaan, ug n sain tolovloj heregtei yumnuudaa avch beldesn tegdee odoo jaahn tolgoi ovdohgood ch baigaa yum shig esvel setgel dagaad ter baihaa tegdee bi sain uuh yum butsalsan us uuj baigaa…
targan baih muuhai yumaa bi neeh ch surtei targan bish dee zugeer l orogon yum omsdgiin tegd l targan bish haragddag baih, muuhai yumaa gedeg gujee unjaad l yum omsoh uzeh ch sonirholgui bolhiin, bas goy huvtsasnuud maani taarahgui neg l duuren ooholson yum tegd l bi ene deglemiig barij uzheer shiidsiin harin guriinedee yag chadah uguigee medehgui baigaach chadna l gechihsen baigaa ….
harin daraagaar n idevhiteo sport hiij bag zasag zambaraataihan shig idehgui bol butsaad neg jin nembel yostoi neg hachin yum bolno doo gej bodood l suuj baina za za chadnoo zaluusaa goy medelel olj avlaa thanks all…..
amjilt ohidoooo……..
chamd amjilt husie
neeree turmaar bnaa yahuu . bi torood 8 sar bolj bna torool 56-72 bltloo targalchlaa . yamar muuhai geech hun bolgon l targalsanig gaihaad hetsuu yuma huuhed hohuuldeg bolhoor ene argiig hereglewel yah boloo
sainuu zaluusaa yaj turah we..bi 7kg ilvvdel jint bi ene yapon argaar hicheelleh gd vzsen daanch chdaagvi.ehnii 1honog barial 2dahiin ogloo aimar olsood yamarch tamir tenheegvi boltson bsan tegeel teskvv idej ehelsen bi yah we….bi neeh targan haragddgvil de ghdee hetsvv yumaa bariun huwtsas ch omsoj chdhgvi ene deglemiig bariad hed honj bj dash bol ugasaa ehenii 2.3honogtoo tgj ih ydardag yum boluu…nadad helj ogch tuslaach ohidoo…..
Bi gadaadad bdg. Tgd end ireed neleen heden kg nemtsen. tgd turah arga haij blaa. Yamartai ch hiij uznee
http://www.banjig.net iin blog zesruu orood sanaad gesen nertei blog baigaa ter blog deer ene argaar tursan hun setgedel hoolniihoo zurag, 13 honogt yamar berhesheel garch baisan aa bichisen baina lee. ene blogiig unshaad bi japan argaar turhaar shiidsen shuu. hunsniihee zuiliig bur abaad tabchihsan baigaa. ene argiig oor deeree bi ehlej turshaad daraa ni duugee heregshuuleh gej baigaa. minii duu 165 cm ondor,86 kl tai. minii duu engej ih targalsan ni sanaag mini zobooj baigaa bolhoor ehleed oor deeree turshina daa.humuusee gol ni ene deglemd oroj baigaa hunsnii zuilsiig oor hunseer solilgui, hasalgui, nemehguigeer barimtlah ni hamgaas chuhal shuu
hi yu bn daaa andaa ter sanaad gdg haygaar oldohgui bn bi ter blogiig uzeh gsiin oor hayag bnuu
bi olon udaa yapon ruu yawj bsn tendhiin humuus ni ih goy arist bs goy biet bdg ni hool hunst holbootoi bh tiimees yapon arga tiim ch muu bish bhaa hamgiin gol ni tewcheert bh estoi shuu bi odoo 63 kg jint omno ni n 72 kg bsn enenees oor jor barijiisn odoo bi 50 blh estoi ene joriig turshnaa za bugded ni amjilt husi husseneerree turaarai gj erooe amjilt
ene deglemiig barisaan turahiin huvid turdag yum blee gehdee tevcheer bl hamgaas chuhal shvv amjilt hvsii ohidoo harin arai gj turchaad vheh gj bgaam shig ideed ergeed targalchvaa
turshaad l vziee…………………………..
turshaad l vzie
bi 8 sariin umnu 2 dahi huuhdee gargasnii daraa yag 90kg baisan. Harin odoo bol 70kg.
Uvul 11 saraas ehleed ene yapon hoolnii deglemiig 2sard neg udaa baridag bolson. Tehdee ehnii 7honogiig l bariad 5 kg turdag. Ternees hoish udurtuu gants l udaa ugluu eavel udur guril tumsgui hool iddeg. Tegehiin bol jingee yag barina. Tegeed l 5 kg 5kg geseer 20 kg turaad b.a daa. Yadraad baival aptekaas undavit zereg vitamin avch uuj bolno. ene hool uneheer ur duntei shuu. Zarim neg idej chadahgui hooliig ni chanasan undug esvel uhriin mahaar orluulj bolno. Bas baitsaanii saladnii orond ogurtsi pomidornii salad. Odoo bol bi 60 kg boloh zorilgotoi dahin ehleed odoo 3 honoj b.a. Ali hediin 3kg turchihsan b.gaa geech. Ene hooliig idchiheed tevcheertwigeee jingee hyanaj chadval turdgiim shuu.
kofe-g n yugaar orluulj boldog bol
za bi yag odoo garch heregtei nzuilsee tsugluulchaad margaashnaas ehelj ene deglemiig abrihaar shiidlee. olon ch deglemuudiig unshij uzlee tegeed ene l hamgiin dajgui n yum shig sanagdlaa. het ih ulsuhgui dajgui yum shig bn. nadtai hamt barihiig husej bgaa hun bnuu kk daraa n ur dungeesee huwaaltsnaa
zugeerl naadah chin teneg hooloo taaruulj id margaash delhi sonoh geed eswel hool oldohgui yum shgl ih iddeg zarim humuus idseniihee daraa haramsaal baga bgar shuwuu shigl tonshij id
ene argiig barihaar hodood agshaad turdag.daraa ni ym uzeeguu ym shig ideheer hodood chine butsaad l sunaad targaldiin tiim bolohoor us sain uugaad tegeed hooloo taaruulj ideh heregtei tegvel uneheer turna.manai eej 7 honog bariad 6kg hassan bur oimar ilt medegddeg ym bnlee bur gedes ni alga boltson.bi margaashnaas barij uzeh gej bgaa joohon ulsdug l ym bnlee gehdee hajuud hun tegj ih turaad bhaar ataarhad guriinee gej bodogddog ym bna.
zagasni mahig yugaar orluulj idej boloh uu
bayrlaala iim zowolgoo oruulsand bi hurdan 5 kg l haschuul boloh geed bn tged medej terige tsaashd barih heregtei l d vvni tuld yah we bas hamgin gol ni bi zagasni mah idj chaddgvi yuma yugar orluulj boloh we
zagasiig laazalsan tunagaar orluulj bolno teriigee butsalsan usand ugaagaad davsgui bolohoor ni idej bolno
turshij uznee nzuuda
bayarlala busguichuude bi ene argiig unuu ugluunuus ehelsen ndt hamt ehelj bga humuust holboot baiihiig husej sanal bodlo huvaaltsad bie bieniigee urmaar tetgej 13honogiig hamtda tuulmaar bn hariu husey
sainuu hen ch algu busguichude bi unu jinge uzle bi 1.5 hassan blashu
Bn ene deglemiig bariad 7 dahi honog deeree yavj bn, 5 kg hassan, urgeljluuleed yavj bn, unuudur ih biy sulidaad hevteed l bailaa
Sain bn uu busguichuudee. Bi ene argiig herehleed 5dah honog deeree yawj bn.garsan ur dungee bichnee
Sn uu zaagii bi bas ene deglem barida 10 honoj bn 4kg hassan bn lee
hi ankhaa zaagi 14 honogt yg tgd heden kg hassan be bi bas barij uzeh gj bgamlda
Deglemiin 7 dahi honog deeree yavj bn. Ene minii 2 dahi oroldlogo. Urd ne 5 honog deeree shantraad bolitsiin. Yagaad geheer oligtoi turahgui bsiin. Odoo 2 dahi deeree ovoo 7 dahi honog ne gehed 5 kg hastsan bn. Minii bodhod ehnii udaad bi yag durmeer ne yavaagui yum shig bn. Neg shirheg ch Samar, aaruul, chiher amandaa hiij bolohgui yum bn lee shuu. Amjilt
Ene 4 deh odor n yanshui bish Huluu sharj iddeg bish biluu.
busguichuudee, tarag gdgt ni ymr tarag heregledeg we? zaawal toslogguig uu?
Tarag ymarch bolnoo gehdee chihergvi. Aimaar tesver shaardana da gehdee vzeed aldanaa.
bi yg onoodroos ene deglmig barij ehelsen tgd ogloo har kofe uuj garad odo 2 ondog ided oroi 1 ayga tarag uujlaa.
zagasnii mahig targaar orluulj boloh boluu
hariulj tus bolooj
orluulaad demii bhaa bolomj baiwal baga geltgui zagasaa l idsen ni deer bh. bi 2 odoo 2 dahi honog deeree ybj bna
bi unuudruus ehleed ene deglemiig barij ba.HAJUUD hvmvvs hool idheer vneheer hetsvv baidiin ba,Gehdee tewcheer hamgiin chuhal gej bodjiin.harin laazalsan zagas idchihlee boloh bolow uu.Bi 87 kg ba.14 honogiin daraa hediig haysan baih bol gej bodhoor l hvleed yadaj ba.Bvh bvsgvichvvded ee Amjilt hvsie.Bid chn tewcheertei shvv dee.
Bi aimaar ih targalaj bn.nadad tuslaagh.enenees uur turah arga bn u.